Tõde on kusagil olemas...

teisipäev, 30. september 2014

Taskuhääling SoQ-i Puhudes, episood 2: Artur Assor

Tänase taskuhäälingu külaline on mees, kes on hingelt testija, aga väidab, et kvaliteedi tagamiseks ei piisa ainult testimisest:

Artur Assor oma tütrega kõrberajal
Artur Assor on praegu Nortalis äriüksuse Delivery Excellence'i hinnatud juht ja omab
testimisvaldkonnas juba pea kümne aastast väga mitmekülgset kogemust nii testija kui testjuhina. Aastate jooksul on ta testimise kõrvalt tegelenud ka värbamisega ja intervjueerinud sadu testimiskandidaate.

Oma töö kõrvalt on ta leidnud ka aega kaasjuhendada mitmeid edukalt kaitstud bakalaureuse ja magistritaseme testimisalaseid töid ning pidanud tudengitele erinevatel teemadel loenguid ja andnud praktikume. Ühtlasi kuulub Artur Eesti Testijate Liitu.

Head nautimist!

Kuula iTunesis, lae episood alla, telli klassikaline voog või striimi siin:

Selles taskuhäälingus räägime Tartu linnamelu keskel sellest, milline võiks olla "tavaline" testija, kuidas known unknown hakkab kasvama ja unknown unknown vähenema ning uurime, kuidas võiks treenida tarkvara testimise maailmameistrivõistlusteks.

Loodame väga, et episood meeldib! Igal juhul aga oled oodatud meid arvustama iTunesis või siin kommentaariumis - see aitab meil paremaks saada. ;)

Taskuhäälingu märkmed

  • Kas testija saab ka väljaspool testimist kasulik olla
  • Mis juhtub Arturiga, kui tal on igav
  • Kes on Quality Champion
  • Milline on Arturi arvates parim viis testimist õppida
  • Miks takistavad paralleelsed universumid ja reaalsused testimisvaldkonna arengut
  • ETL-is on säravad testijad
  • Kuidas testijaid liigitatakse
  • Puudutame järjekordselt Eesti testijate suvepäevi

Ajaveebid ja raamatud, mida Artur õppimiseks soovitab

Valik linke viidatud teemadest

6 kommentaari:

  1. Nõus, et testimise maailmas tihti juhtub sümantilised konfliktid, mida ma ei ole näinud nt arendajate maailmas. Ja mulle ei meeldi, et sellele pühendatakse liiga palju aega. Nt viimasel CAST konverentsil J. Bach rääkis sellest, et miks ei tohi kasutada terminit "testimise automatiseerimine". Tegelikult kõik saavad aru, et automatiseeritakse kontrolle (ing. k. check), mitte testimisprotsessi ja lihtsalt korrektse termini kasutamine ei too kvaliteedi juurde. Ajaloolistel põhjustel kõikides alades on olemas sellised terminid, mida tegelikult ei tekitata probleeme, kuna paljud saavad aru põhimõttet ja ideed mis seisavad termini taga, sõltumata nimetusest.

    Ja probleem on selles, et sellistes sümantilistes konfliktides osalevad maailma tuntumad testijad, kes lõppevad sellega, et selgitavad elementaarsed ja ilmselged asjad. Näeb välja nagu anekdoodi seletamine.



    Mulle tundub, et ei tohi midagi eeldada on kahtlane eelistus - nt vigade prioritiseerimine nõuab oskust eeldada; riskide planeerimine; kliendiga suhtlemine (tihti klient ei ütle kogu infot ja eeldades saab aidata kiiremini). Oskus mitte eeldada on põhimõtteliselt vajalik ainult exploratory testimise jaoks, mis ei ole kõige mahukam ülesanne testija kogu töös.

    VastaKustuta
  2. Ahoi, Irina!

    Esmalt aitäh, et taskuhäälingu sisse lülitasid, kaasa kuulasid ja oma mõtteid jagad. Väga vinge! :)

    Olen täitsa päri, et see nö "anekdoodi seletamine" on tihti ikka väga veider. Sama kogemus oli mul selle aasta Nordic Testing Days konverentsil, kus Matt Heusser ja Pete Walen rääkisid täieliku testimise võimatusest - see tundus samuti nii elementaarne ja ilmselge, et ajas kohati suisa närvi mustaks.

    Teisest küljest on jällegi tihti elementaarsete asjade seletamine see, mis aitab asju paremini teadvustada ja läbi mõelda. Kui ma õigesti mäletan, siis on James Bach ka öelnud, et ta on jõudnud selleni, et ei püüagi alati rääkida ainult automaatkontrollidest vs automaattestimisest ning et tegelikult on oluline just see, mis ka Sina ütlesid, et inimesed saaksid aru põhimõttest ja ideest, mis seisab termini taga. Selleks aga, arvas Bach, on vajalik see elementaarne asi välja öelda.

    Iseasi on see, kaua need testimise suurkujud neid elementaarseid asju välja ütlevad.. Võib-olla saaksime siin Eestis olla eeskujuks ja hakata rääkima sisulisematest ja mitte nii ilmsetest asjadest. :)

    ---

    Sinu teise mõttega ma olen osaliselt nõus ja tõesti ei saa vist väita, et testija ei tohi midagi eeldada - vahepeal on ükskõik millise testimisülesande juures info nii puudulik ja kättesaadavus nii piiratud, et ilma eeldusteta oleks ilmselt võimatu üldse midagi tehtud saada. Samas mulle tundub, et oluline on pigem see, et eeldamist tuleks igal juhul vältida, kus võimalik. Kus see ei ole võimalik, tuleks lihtsalt välja öelda või jäädvustada, millistel eeldustel tegutseti.
    Küll aga ei saanud ma aru, mida Sa täpsemalt pead silmas selle all, et vigade prioritiseerimine nõuab oskust eeldada? Kas prioritiseerimine ei nõua pigem oskust eristada olulist ebaolulisest?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selleks, et eristada olulist ebaolulistest mõnikord on vaja eeldada nt selliseid asju, nagu kui tihti lõppkasutajad teevad vigast stenaariumit (võib-olla viga on väike, aga sellega kokku puutuvad 100 kasutajat päevas, mille pärast seda võiks parandada kiirem, kui suurem viga, millega kokku puutub 1 kasutaja nädalas). Muidugi kõige parem oleks teada sellist infot, mitte eeldada, aga praktikas seda ei ole võimalik küsida kliendi käest (kas ei ole aega, või ei ole mõtet anketeerida lõppkasutajat kuidas nad käituvad, või ei ole mõtet kirjutada iga kliki logidesse).

      Mina ütleks, et ideaal maailmas ei tohi midagi eeldada, praktikas aga tihti on vaja eeldada väga palju. Ja hea testija on see, kes oskab teha õiged eeldusi olemas oleva info põhjal, teab piiri milleni võib teha eeldusi ja vajadusel (exploratory testimise ajal) oskab eeldustest loobuda.

      Kustuta
  3. Suured tänud ka minu poolt meie esimesele kommenteerijale Irinale :) Selle anekdoodi seletamise kohapealt tahtsin lisada, et mulle enamasti meeldib kuidas nad neid teemasid arutavad, need on pingelised ja hästi argumenteeritud väitlused/arutelud ning tore on näha kuidas head mõtlejad sarvi kokku löövad ükskõik mis teemadel, kuid probleemi nägin just selles, et ma ei ole vist ükski kord näinud sellist asja teemadel, mis oleks uuenduslikud või testimismaailma edasi arendavad. Sellised elementaarsetel teemadel arutelud on head mõtte ning argumenteerimise võime arendajad, kuid tuleks teadvustada, et need sobivadki enamasti ainult sellisel eesmärgil (ja vast vähem kogenenumate õpetamiseks).

    Testimismaailm on keskendunud iga detaili kallal norima nii rakendustes kui vestlustes ning see on arengut takistav. Peaks rohkem keskenduma ka üldpildile ning väikestest vigadest mööda vaatama ja üritama suurt pilti paremaks teha. Nagu me rakendustestki nii ka testimismaailmas jääbki väikeste bugide kallal norima, et luua midagi head tuleb keskenduda sellele, mis on oluline ning mis kasutajale (testijatele) vajalik ning lõpetada see nip-picking.

    VastaKustuta